NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
algupärasesse olekusse, mida aja jooksul oli lihtsalt kinni ehitatud ja unarusse jäätud.
Sellega võideti ligi 200m2 põrandapinda. [14] Minul ning lisaks veel kolmel TTÜ Tartu
kolledzi tudengil oli võimalus oma panus sel suvel hoone taastamisse anda.
8
Suur, keskosas kahekorruseline ning kõrge sokliga kiviehitis on vormikõnelt lähendane
18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab elemente palladionismist.
Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne
vormikate voluutfrontoonidega ja uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab
mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale.
Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid.
Terrassist kummalegi poole jäävad suurte kaarakende ning poolsammastega kinnised