Veebruaris 1816 nimetas keiser Aleksander I, kellele näidati Engeli joonistusi, ta Helsingi rekonstrueerimise komiteesse arhitektiks. Helsingis tuli tegeleda kogu linna planeermise ja ehitamisega. Algul mõtles Engel sinna jääda ainult mõneks aastaks, kuid hiljem mõtles kauemaks jääda. Engelist sai Soome arhitektuuri juhtfiguur, kes osutus Helsingi usalduse vääriliseks. Peterburi- vaimuline, uusklassitsismi palladianistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele. Aastatel 1819- 1820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti J.C.L. Engeli Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli
Aiakunstis arhitektuurielementide, aiakujunduse, pildilise või skulpturaalse kompositsiooni korraldamise põhimõte, millega taotletakse maalilist ebakorrapära. Pitoresksus oli romantismi ilminguna üks Inglise pargistiili peamisi esteetilisi ideaale, mis väljendus maastiku kujundamises maastikumaalidel kujutatud motiivide järgi. Inglise pargiarhitektuur Inglise park ja neo- palladionism käivad kokku. Ehk Inglise park käib neo-palladianistliku hoone juurde. Nt Stowe peahoone. Robert Adami neo-palladionism. 17. sajandi lõpus hakkas vormuma ka inglise park geomeetriliselt organiseerimata, pealtnäha looduslik, kuid mitte metsik. Inglise park on eelkõige maaliline (pitoreskne), nõudes eemalt vaadates looduslikku tasakaalustatud üldmuljesse ka hoone sobitumist. Oluline koht oli siin ka hoolitsetud murul. Kõigepealt tuleb näha erinevaid jalutusradasid (väline, mis on ümber pargi; eye-catcherid asuvad ka väljapool seda ja
annaabi.ee 
