Metallid
Üks mahuosa pallaadiumi võib
absorbeerida ligi tuhat korda suurema ruumala vesinikku. Niisugusele olukorrale
vastab ühendi Pd4H3 tekkimine. Neeldunud vesinik eraldub metallist atomaarsena,
olles seejuures keemiliselt äärmiselt aktiivne: lihtaine väävel muutub temaga
reageerimisel vesiniksulfiidiks, joodist tekib vesinikjoiid jne. Neil reaktsioonidel
esineb pallaadium katalüsaatorina, muutes vesiniku reageerimisvõimeliseks.
Kõrgemal temperatuuril läbib vesinik kergesti pallaadiumvaheseina, pallaadium ei
ole takistuseks vesinikule, nii nagu sõel ei pea vett. Sead omadust kasutatakse
vesiniku puhastamiseks temas sisalduvaist lisandeist, sest viimased ei läbi
pallaadiumi. Vingugaasi olemasolu tuvastatakse pallaadiumkloriidi lahusega
immutatud pabeririba abil. Sellel redutseerub süsinikoksiidi mõjul metalliline
pallaadium ning paber tumeneb või värvub mustaks.
Roodium
Ruteeniumi ja roodiumi rakendusi
Pallaadiumiga võrreldes kasutatakse neid metalle vähem
annaabi.ee 
