teha. Muu keemiline info Pallaadiumil on 6 stabiilset isotoopi massidega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tüüpilised oksüdatsiooniastmed on tal 0, +1, +2, +4 ja harvadel juhtudel ka +6. Kuigi plaatinametallina Pallaadium väga hapetega ei reageeri, on ta plaatinametallidest hapetega kõige reageerivam metall. Kasutusvaldkonnad Enamasti kasutatakse pallaadiumi autotööstuses koatalüsaatorina heitgaaside puhastamiseks. Kunagi kasutati pallaadiumkloriidi ka tuberkuloosiravimina ent vahetati paremate rohtude vastu välja. Pallaadiumit kasutatakse ka ehtetööstuses kuna ta on väärismetall. Pallaadiumi kasutatakse ehtetööstuses sellepärast et tal on loomulik valge läige erinevalt teistest valgetest väärismetallidest millel seda ei ole ning seetõttu puudub ka vajadus seda metalli plaatida mõne teise valgeläikelise metalliga. Plaatina ei tekita ka niipalju allergilisi reaktsioone kui teised ehtemetallid
reageerimisel vesiniksulfiidiks, joodist tekib vesinikjoiid jne. Neil reaktsioonidel esineb pallaadium katalüsaatorina, muutes vesiniku reageerimisvõimeliseks. Kõrgemal temperatuuril läbib vesinik kergesti pallaadiumvaheseina, pallaadium ei ole takistuseks vesinikule, nii nagu sõel ei pea vett. Sead omadust kasutatakse vesiniku puhastamiseks temas sisalduvaist lisandeist, sest viimased ei läbi pallaadiumi. Vingugaasi olemasolu tuvastatakse pallaadiumkloriidi lahusega immutatud pabeririba abil. Sellel redutseerub süsinikoksiidi mõjul metalliline pallaadium ning paber tumeneb või värvub mustaks. Roodium Ruteeniumi ja roodiumi rakendusi Pallaadiumiga võrreldes kasutatakse neid metalle vähem. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene