mis kaks aastat varem avastatud oli. Pallaadiumkloriid oli üks varasemaid tuberkuloosiravimeid. Füüsikalised omadused Pallaadium on toatemperatuuril tahkes olekus. Tihedus on umbes 12g·cm^-3 ning vedelas olekus umbes 10g·cm^-3. Sulamistemperatuur on 1554.9C ja keemistemperatuur 5365C. Kõvadus puhtal olekus palladiumil on vickersi skaala järgi 37 Mehhaanilised omadused Pallaadium toatemperatuuril on pehme ja plastne kuid karastamisega saab teda tugevamaks teha. Muu keemiline info Pallaadiumil on 6 stabiilset isotoopi massidega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tüüpilised oksüdatsiooniastmed on tal 0, +1, +2, +4 ja harvadel juhtudel ka +6. Kuigi plaatinametallina Pallaadium väga hapetega ei reageeri, on ta plaatinametallidest hapetega kõige reageerivam metall. Kasutusvaldkonnad Enamasti kasutatakse pallaadiumi autotööstuses koatalüsaatorina heitgaaside puhastamiseks. Kunagi kasutati pallaadiumkloriidi ka tuberkuloosiravimina ent vahetati paremate rohtude vastu välja.
Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm. Omadustelt on plutoonium aktinoid. Plutoonium sulab temperatuuril 639°C Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Välimuselt on pallaadium hõbevalge intensiivse läikega metall. Pallaadium kuulub keemiliste elementide perioodilisussüsteemis 5. perioodi 10. rühma d- blokki Pallaadiumil on ebatavaline omadus absorbeerida toatemperatuuril vesinikku oma ruumalast 900 korda suurema ruumala ulatuses. Kasutatud Allikad Vikipeedia Google
(temperatuuri, õhku). Kõikides rõhu all töötavais seadmeis on kaiseklapid, mis ülerõhu puhul purunevad või avanevad, vältimaks kogu aparatuuri purunemist. Sel eesmärgil kasutatakse kaitseklapis pallaadiumkettaid. Laia leviku osaliseks on saanud ka pallaadiumehted. Need on dekoratiivsed, ei oksüdeeru ega tuhmu õhus. Pallaadiumist on vermitud ka medaleid. Nt teadussaavutusi autasustatakse Wollastoni medaliga, mis on tehtud pallaadiumist. Pallaadiumil on erakordne võime neelata vesinikku. Üks mahuosa pallaadiumi võib absorbeerida ligi tuhat korda suurema ruumala vesinikku. Niisugusele olukorrale vastab ühendi Pd4H3 tekkimine. Neeldunud vesinik eraldub metallist atomaarsena, olles seejuures keemiliselt äärmiselt aktiivne: lihtaine väävel muutub temaga reageerimisel vesiniksulfiidiks, joodist tekib vesinikjoiid jne. Neil reaktsioonidel esineb pallaadium katalüsaatorina, muutes vesiniku reageerimisvõimeliseks.
annaabi.ee 
