MUINASEESTLASTE
Esimest korda hävis linnus
tõenäoliselt 1211. aastal kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine
rünnak Leole vastu toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral
hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus.
Linnamägi kujutab endast neemikut, mida on kunstlikult veelgi kõrgendatud. Selle harjal asus
nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall. Vall oli pealt silutud palkteega ja sellel
kõrgus ka mitu vahitorni. Valli väljast toestav palksein oli kõrgem ning moodustas ühtlasi
kaitserinnatise. Linnuse eri aegadel kasutusel olnud väravakohad asusid kirdes ja kagus.
Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga. Oletatavasti kõrgus linnuse
väravate kohal ka palkidest kaitsetorn.
Linnuse õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne tsitadelliks peetav
ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues.