Eestlaste muinasaeg
paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused
Keskmisel rauaajal ja viikingiajal kasutatud linnused on peaaegu kõik eri tüüpi
neemiklinnused või nn Kalevipoja sängid. On ka üksikuid omaette kõrgendikul
paiknevaid kantse, ringvall-linnused olid tollal väga haruldased.
Peale tavapäraste linnuste püüti tollel rahutul ajal asulaid kaitsta ka muul viisil, näiteks
rajati hooned keset veekogu vaiadele ja palkparvele, kuhu viis kaldalt sild. Selline oli
näiteks Eesti lõunapiiri lähedal Viljandimaal paiknev Valgjärve järveasula, mis on Eesti
alal seni erandlik. Hulga levinumad on sedalaadi asulad Lätis, kus need pärinevad küll
alles viikingiajast.
Tänapäeva loodusrahvastel (hõimud, kes elavad näiteks Lõuna-Ameerika dzunglites) on
muinasajaga palju ühist. Seepärast on teadlased väga huvitatud nende eluolu uurimisest,
et rohkem teada saada sellest kaugest ja omapärasest maailmast.