Obi kallastel elasid handid väikestes külades, mille elanikkond oli tavaliselt omavahel suguluses. Varem (aga mõnes kohas nüüdki) elasid handid suurperedena, kuhu kuulus mitu väiksemat peret. Nüüdseks on handipärased külad välja surnud ja rahvas koondunud vene tüüpi küladessse. Nõukogude Liidu ajal toimus selline koondumine enam või vähem sunniviisiliselt. Idahandid elavad siiani enamasti perede kaupa eraldi. Elamutüüpideks on praegusel ajal kas püstkoda või palkonn. Turbamätastest maakodasid enam ei ehitata, kuigi Pimi ning Ljamini jõgikondades elati neis veel põlvkond tagasi. Tingimata on majapidamises veel üks või mitu sammasaita, kus hoitakse toiduaineid, riideid ja pühasid nukkusid. Mõnikord ehitatakse nüüdki pühade esemete hoidmiseks eriline ait elumajast põhja- või loodesuunas. Püstkodades elavad pered pruugivad samal eesmärgil pühi nartasid, mis asetsevad samuti põhja- või loodesuunas.
ta pokri. See talle meeldiski; niisugune elu oli just tema maitse järgi. Ta hulkus liiga palju lese maja ümber. Siis ütles lesk talle viimaks, et kui ta ei lõpeta seal luusimast, siis tuleb 235 tal vastust anda. Kas ta hull olevat? Aga tema ütles, et tahab näidata, kes on Huck Finni peremees. Ükskord kevadel varitses ta mind ja püüdis mu kinni ja viis mu paadis kolm miili vastuvoolu üles, sõitis seal Illinoisi-poolsele kaldale, kus on suured metsad. Maju seal ei ole, ainult üks vana palkonn nii paksus tihnikus, et keegi seda onni ei leia, kui ta ei tea, kus see on. Ta hoidis mind kogu aja kinni ja mul polnud kordagi võimalust plehku panna.. Elasime ses vanas onnis, ja ta pani ukse alat i lukku ja võtme ööseks pea alla. Tal oli püss -- ma mõtlen, ta oli selle kusagilt varastanud -- ja me käisime kalal ja jahil ning elasime sellest. Alatasa pani ta mu luku taha ja läks kolme miili taha parve juurde, kus oli pood, ning müüs kalu ja jahisaaki viina vastu
annaabi.ee 
