Pronksiaeg Eestis referaat
saartel, sisemaal tuntakse selliseid muistiseid suhteliselt vähe. Nooremal pronksiajal ehitati
mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti
rannikuvööndis (Irus ja Narvas). Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse.
Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad
polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse
põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest
elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud.
Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid
kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58-
meetrise läbimõõdu-ga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi
vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas