Tööväärtusteooria tekkimine ning edasiareng
(ibid)
Marx vaatles mitte ainult kapitali jagunemist põhi- ja käibekapitaliks, vaid ka püsivaks
ja muutuvaks osaks. Püsivkapital on paigutatud tootmisvahenditesse, seetõttu kuluks sinna
põhi- ja osa käibekapitalist. See püsivkapital C tootmisprotsessis väärtuseliselt ei kasva, selle
väärtus kandub elavtöö abil toodangu väärtusele. Kallimatest komponentidest saab ka kallima
toote. Muutuvkapital V paigutatakse tööjõu palkamisse. See osa kapitalist kasvab, kuna töö
loob vajaliku produkti samas suuruses V, mille arvel makstakse palka, ning lisaprodukti M
omanikule. Nõnda saab kauba väärtuse suuruseks C+V+M. (Kumm, 1998, 42)
Marx luges A. Smithi suureks veaks nn Smithi dogmat – kauba väärtuse ja hinna
võrdsustamist tuludega V+M, kuna hind kätkeb endas ka kulu C. Ettevõtte puhul see
tõepoolest nõnda ongi. Kuid see, mis firma jaoks on kulu, on toorme, kütuse ja masinate
tarnijatele tulu