Paljunemisviisid Paljunemine tähendab endasuguste järglaste taastootmist. Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel
Töö käigus uurisime, kuidas keskkonnategurid mõjutavad pärmiseente kasvu. Keskkondi on kaks, kus ühes on tingimuseks temperatuur ja teises hapnik. Tööhüpoteesideks on järgmised väited: Soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu. Hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu. 2 1. TEOREETILINE BAAS 1.1. Pärmseen Pärmiseen on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Nende paljunemisviisideks on pooldumine või pungumine. 1.2. Hapnikuvajadus Pärmid on võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma ehk neid kutsutakse anaeroobideks. Aeroobseks keskkonnaks nimetatakse hapniku juuresolul. Pärmi põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritav aine on orgaaniline. Käärimine ehk on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas. (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.3. Temperatuurivajadus
annaabi.ee 
