kui ka alalõug. Väiksem kui ameerika naarits. Omab ujulestaid. http://www.zoopicture.ru/evropejskaya-norka/ Elupaik Elab jõgede-ojade kaldail,harva liigub veekogust kaugemale kui paarsada meetrit. Armastab rohkem elada keskmise veehulga metsajõgede ääres,aga võib ka elada suurtel,üle saja kilomeetri pikkustel jõedel. Kaitse • * 200 naaritsast tehisasurkond Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskuses ning selle ohjamine vastavuses üleeuroopalise EEP-i programmiga. • * Saareliste asurkondade loomine Saaremaal ja Hiiumaal. Kasutatud viited • http://www.eestiloodus.ee/index.php? artikkel=860 • http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/na arits2.htm
ökoloogilist seisundit. 6) Kallastelt vette kukkuvad lehed jm orgaaniline aine. Varem olid Pärlijõe kaldad osaliselt karjatatavad, mistõttu langes jõkke vähem orgaanilisi aineid. 7) Jõesängi profiili ja -põhja füüsiline muutmine. 16 Võimalikud lahendused On kaalutud ka ebapärlikarpide tehistingimustes paljundamise alustamine, et neid siis pärast loodusesse tagasi asustada, see võimaldaks ebapärlikarpide asurkonda spetsiaalses paljunduskeskuses n-ö kunstlikult toodetud järelkasvuga turgutada. Seda tehakse praegu edukalt näiteks Suurbritannias, Tsehhis ning Saksamaal ehk siis tehnoloogia, kuidas paljundada, on olemas. Samuti tuleks karpide kodujõest kopraid välja küttida, sest neid peetakse karpide suure suremuse peasüüdlasteks. Ebapärlikarpide soo jätkumise huvides tuleb tagada ka nende vastsete peremeeskaladeks olevate jõeforellide vaba liikumine.
annaabi.ee 
