Piison
aastal. Palju
kauem ei elanud ka kergema kehaehitusega kaukaasia pürg, kelle viimane isend tapeti
1927. aastal. Liiki jäid hoidma kümmekond Saksa, Poola ja Rootsi loomaaedades ning
tarandikes elavat looma. 1923. aastal tuli Pariisis kokku rahvusvaheline pürgade
päästmise konverents, mis otsustas sisse seada esimese rahvusvahelise ohustatud
liikide registri (suguregistri). Lühikese ajaga koguti kokku üle Euroopa laiali pillutatud
pürjad, moodustati paljunduspaarid ja paljundusgrupid. Üksnes sel moel oli lootust
pürg kui liik päästa täielikust väljasuremisest.
Arvukuse taastamine oli keeruline ja aeganõudev töö, see toimus esialgu Biaùowiea
ürgmetsa Poolale kuuluvas osas ja Euroopa loomaaedades, hiljem Kaukaasias ja
Askania-Nova looduskaitsealal Ukrainas. Teise maailmasõja tõttu arvukuse taastamine
katkes. Pärast sõja lõppu tööd jätkusid ja praegu elavad euroopa pürjad looduslikult
Poolas, Valgevenes, Leedus, Ukrainas, Venemaal
annaabi.ee 
