ASTELPAJU
Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on
tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende
pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas.
Õitsemine
Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel
ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad
õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja
paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on
emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu suunas isegi
laienevad. Põhiliselt koosnevad nad kahest suuremast soomusest. Ka on emastaime üheaastased oksad
peenemad ning saledamad
annaabi.ee 
