Iseloomu bioloogiline põhi
teatud kindla ruumilise struktuuri. Paljud katseklaasis sünteesitud ensüümimolekulid ei hakka
lihtsalt tööle, mis tõestab, et valgu ruumilise struktuuri tekkes on osaline veel midagi, mingi
jõud, mis annab polüpeptiidahelale funktsionaalse aktiivsuse. Nimetagem seda jõudu siin
elujõuks. Aktiivse struktuuri teket valkudel on nimetatud ka geneetilise koodi teiseks
transleerimiseks. Veelgi keerulisem on lugu paljumolekuliliste kompleksidega. Eespool
nimetati bakteriaalset ribosoomi (koosneb 54 valgust ja 3 RNA molekulist), kui ainsat in vitro
rekonstrueeritavat organelli. Selle all mõeldakse siiski seda, et katseklaasis saab küll
laialivõetud ribosoome kokku panna ja rakus taas käivitada, katseklaasis sünteesitud
komponenetidest ei ole aga aktiivset ribosoomi meistertada õnnestunud. Järelikult on taas
kord tegu salapärase elujõu avaldumisega. Sama tulemuseni jõuame ka mitmete ensümaatilist