Anakonda
Nagu kõik boalased, kägistab
anakonda ohvri oma kehakeerdudega. Iga kord, kui ohver välja hingab, tõmbab anakonda
silmuse üha enam koomale, seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu.
Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad
maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt
jõupingutust ei pea anakonda mitu nädalat üldse midagi sööma.
PALJUMEMINE
Anakonda elab harilikult täpselt kindlaksmääratud piiridega territooriumil erakuelu. Iga
suguküps emasloom hakkab vihmaperioodi saabumisel eritama erilisi lõhnaaineid, nn
feromoone. Ümbruskonnas elutsevad isasloomad on võimelised neid üsna kaugelt tundma
ning suunduvad kohe sinna, kust lõhna tuleb. Kurameerimise ajal surub isane end vastu
emast, mässib end ta ümber ning tõstab üles niiviisi, et ta pea emase kaelal puhkab.