Must toonekurg referaat
mürkide (eeskätt DDT) ohjeldamatu kasutamine. Baltimaad, Poola, Valgevene ja
tõenäoliselt ka Venemaa lääneosa jäid tollal nii kliima- kui ka poliitiliste olude
tõttu looduslikumaks ja puhtamaks. Siin püsinud populatsioon rändas Aafrikasse
üle tühjaks jäänud endiste asumaade, nii et pärast olude paranemist jäi nii mõnigi
paar sinna jälle pesitsema. "Väljarändajad" on sageli silma paistnud teatud eripära
poolest. Nii hakkasid ka must-toonekured Lääne-Euroopa paljulubavatel avarustel
pesitsema ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks metsatukkades põldude vahel.
See juhtus umbes 30 aastat tagasi (6).
Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi
keskpaigast tugevalt kõikunud: kui 1960. aastate alguses pesitses meil
hinnanguliselt 150 paari (2), siis 1980. aastate algusest alates vähenes must-
toonekure arvukus 15 aasta jooksul Eestis kaks kuni kaks ja pool korda. Võib