kasutatakse seda enamasti toidu tootmiseks. Toidutootmisest ülejääva biomassi kogumine energia tootmiseks( näiteks põhk). Minu isikliku arvamuse kohaselt on põllumaad küll Eestis väga palju, kus kasvatada taimi ja metsamaad, kust saab puid, millest saada biomassi, kuid kui ehitada neid suurematesse küladesse ja asulatesse, peab neid ehitama ikka tõsiselt palju, mis tähendab ka seda, et elektri tootmiseks on vaja väga suurtes kogustes biomassi, millest seda toota. Paljukest see üks biokütusel töötav elektrijaam ikka seda elektrit toodab, neid on vaja ikka rohkem, et korralikku elektrit saada. Jaamade ehitamine on ka kulukas ja kui neid nii palju ehitada, siis tuleb see veel kulukam. Kuid üks pluss selle juures oleks see, et suureneks töökohtade arv, kuna paljudel Eestis olevatel elanikel on töökoha puudused. Paljudes artiklites ja on ka kirjutad Virgo Kruve oma blogis, et biokütused tõstavad inimeste toidu
paranemise, saastumise vähendamise ning selle heaks, et fossilkütuseid jätkuks kauem ja need ei lõpeks nii kiiresti, kui seda näitab "must stsenaarium". * ÄRA RAISKA AJSATULT ELEKTRIT !!! : Miks on oluline säästa elektrit ? Kui teed kellelegi märkuse tühjas toas põleva lambi, niisama mängiva teleri või stepslisse unustatud mobiililaadija kohta, kuuled sageli väiteid stiilis "Mis see üks lamp ikka teeb" või "Nii paljukest mul ikka raha on et selle elektri eest maksta". Kas aga küsimus on ainult rahas ning "ühes lambikeses" ? INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks.
hukkumisele. Ta oli usaldusväärne. Ta oli hea meremees. Mis teeb siis ühest hea meremehe , teisest aga mitte? Selle teema on põhjalikult formuleerinud igavesse küsimusse saarlasest merendusajaloolane ja kirjamees Bruno Pao:Aastad on möödunud. On söödud silku ja leiba ning nähtud merd ja meremehi. Ometi pole kaasmaalaste peale mõeldes päriselt selge, kuidas mõnest saab meremees ja teisest ei saa. Kui palju kutset on sündides kaasa antud, paljukest lühike elu jõuab õpetada? Elu on näidanud, et mitte igaühest ei saa ka õppides meremeest, rääkimata siis veel heaks meremeheks saamisest. Meremeheks ei pruugi saad sugugi ka iga saarlane ja samas võib heaks meremeheks saada merest üsnagi kaugel sündinud mandrimees. Taoliseks heaks näiteks on Johan Pitka, kes Eestimaa südames sündinuna pühendas oma elu merele. Arvata on , et randlastel on siiski kergem oma valikus kui mandrimeestel, sest neile on abiks esiisade
annaabi.ee 
