Tahke keha mehhaanika.
O2, H2O veeaur jne.) ei vaadelda punktmassidena, vaid aatomitest kui punktmassidest
koosnevate jäikade mehhaaniliste süsteemidena. Selliste süsteemide massikese liigub
kulgevalt, selle asukoha määramiseks on tarvis kolme ruumikoordinaati, kuid need
süsteemid võivad ka pöörelda massikeskmega seotud taustsüsteemis ümber kõigi kolme
koordinaattelje, seega on süsteemi asendi määramiseks vaja veel kolme pöördenurka selle
taustsüsteemi telgede suhtes, seega on paljuaatomilisel ideaalse gaasi molekulil 6
vabaduseastet. Pöörleval süsteemil on ka kineetiline energia, ka pöörlemise vabaduseastmete
kohta tuleb samuti 1/2R kilomoolsoojust. Kaheaatomiliste molekulide korral suunatakse üks
telg aatomeid ühendavat sirget pidi; punktmassi inertsimoment teda läbiva telje suhtes on
null, seega ei ole selle vabaduseastmega seotud pöörlemisenergia ja kaheaatomilise molekuli
liikumise vabaduseastmete arv on 5. Nii saame üldvalemid kilomoolsoojuste jaoks,