suuremat saaki haarab ta kogu suuga.Hammaste puudumise tõttu neelavad kärnkonnad saaklooma tervena mitme neelatusega alla. Kärnkonn ei tunne oma saaki ära, pigem proovib ta pimedas jahti pidades rünnata ja ära süüa iga pisikese tumeda liikuva kogu. Ühe uurimuse käigus selgus, et harilik kärnkonn püüab kinni püüda 1 cm suurust tumedat paberitükki, pidades seda saagiks, kuid suuremate tükkide järele ta enam ei haara. PALJNEMINE Kevadel, kui kärnkonnad talveunest ärkavad, võtavad nad ette massilise rände paljumispaikade poole. Nad kogunevad alati kindlaks kujunenud tiikide juurde. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 2540 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku. Kui isased jõuavad kudemispaika meelitavad nad krooksudes emaseid ligi.Kõrnkonnad munevad korraga palju mune. Koorunud kullesed on 1,3 cm pikad. Tasapisi tekivad pisikestele kullestele ka koivad, ning saba kaob
113. Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides 114. Kambrilised on bentilised organimid ookeanides 115. Amööbidele on iseloomulik viburite puudumine.Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja tekkivad eosed koniidid. Suguline arengujärk teleomorf. SEENTEHÕIMKONNAD : Viburseened, Chytriomycota (iseloomulik viburi esinemine) Ikkeseened, Zygomycota (sügospoori esinemine) Kottseened, Ascomycota (eoskoti e askuse esinemine) Kandseened, Basidiomycota (eoskanna e basiidi esinemine)
annaabi.ee 
