Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd ) Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult. (kõrbevöönd ) Nomaad on rändkarjused ehk rändrahvad.( kõrbevöönd ) Seniit Päike seniidis , päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all.(kõrbevöönd) Mandriline kliima Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Sündivas tähes võitlevad kaks vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab tähte kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumsel tekkiv rõhk püüab aga tähte paisutada. Kuna esialgu on temperatuur suhtliselt madal, jääb peale raskusjõud. Kokkukukkuva oukve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb. Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakesed, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja. Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja elektronidest. Suurem osa aatomituumi on vesiniku tuumad ehk prootonid ja umbes kolmandik heeliumi. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb umbes nelja miljoni kraadini ning algavad tuumareaktsioonid, millest täht saab praktiliselt kogu oma energia. Tuumajõujaamast tähe keskmes vabaneb võimas energia kiirgus tähest väljapoole. Kiirguse rõhk kasvab sedavõrd suureks, et see taltsutab raskusjõu ja peatab tähe kokkutõmbamise.
(1) 1.1. Prototäht Sündivas tähes võitleb 2 vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab prototähte jätkuvalt kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumisel tekkiv rõhk aga üritab tähte paisutada. Kokkukukkuva pilve osakeste energia muundub pidevalt soojuseks ja temperatuur tõuseb. Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakese, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja. Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja elektronidest. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb. Umbes 4 miljoni kraadi juures algavad tuumareaktsioonid ja sest peale saab täht kogu oma energia nendest reaktsioonidest.(6) Termotuumareaktsioon algab siis, kui prototähe südamik on nii kuum, et vesiniku aatomituumad liituvad heeliumiks. Sellest hetkest on prototäht muutunud nooreks täheks. Prototähe staadium on ainult pisike murdosa tähe elueast. Küpsesse
tähistamiseks ei tohi IEC reeglite järgi kasutada kolla-rohelist ega sinist värvi. KAABLID. TÄHISED KAABLI VÄLISPINNAL. Tähise järjekorra nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Näide. A P C P K 4 G 16mm 2 500 T1500 1. Soone materjal: A alumiinium, eritähiseta vask. 2. Isolatsioon: P polüvinüülkloriid (PVC). 3. Põhisooni ümbritseva, paljastest ümar- või lapikkiududest koosneva ühekihilise, rõngakujulise ristlõikega soone (ümbrissoone) olemasolu: C ümbrissoon olemas, eritähi- seta ümbrissoont ei ole. 4. Mantel: P polüvinüülkloriid(PVC). 5. Kaabli liik: K jõukaabel; J paigalduskaabel, O abiahela- (kontroll-) kaabel. 6. Soonte arv. 7. Märgistatud kaitsesoone olemasolu: G kollarohelise soonega. X - kollarohelise sooneta.
annaabi.ee 
