A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
XXII ESIMENE VANGISTUSPÄEV.
Tulgem tagasi mileedi juurde, keda meid hetkeks sundis silmist kaotama Prantsusmaa
rannikule heidetud pilk.
Me leiame ta lootusetust meeleolust nagu siis, kui me temast lahkusime; ta on
vajunud süngete mõtete kuristikku, ta näib seisvat põrgu uksel ja on lootust kaotamas:
esimest korda elus vallutavad teda kahtlused, esimest korda elus on tal hirm.
Kaks korda on õnn ta maha jätnud, kaks korda on ta näinud ennast reedetuna ja
paljastatuna, mõlemal korral tabas teda ebaõnn kindlasti jumala läkitatud õela vaimu läbi:
tema, see võitmatu kuri jõud jäi alla d'Artagnanile.
D'Artagnan on petnud tema armastust, solvanud ta uhkust, on luhta ajanud tema
püüded ja hukutab nüüd ta õnne, on käe sirutanud tema vabaduse järele ja ähvardab isegi
ta elu. Veel enam, d'Artagnan on kergitanud tema maski, seda kaitset, millega mileedi
ennast, varjab ja mis teeb ta nii tugevaks.