E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
hilisem kuiv kutsetö o kohtus aja jooksul mitmekügse ja andeka isiksuse kunstilised
huvid.
Bornhöe loomingu peamiseks eesmägiks oli võtlus balti aadli vastu, selle
kõval kodanliku ladviku kokkuleplikkuse ja rahvusliku reetlikkiise kaudnp
hukkamõstmine. Kuid sellega ta piirduski. Kirjanik kajastas oma teostes kül
objektiivselt mõingaid kodanliku üiskonna narrusi ja negatiivseid jooni, kuid
nende igakügse paljastamiseni ta ei jõdnud. Sisemine ideelis-loominguline kriis on
üna ilmne just tema kaasaja-aineliste jutustuste juures. Vahepeal oli üiskondlikus
elus toimunud muutuste alusel ka kirjanduses toimunud otsustav murrang. Kolm
aastat päast «Vüst Gabrieli» ihnus VfTSe «Kümale maale», milles sotsialistliku
õetusega, tutvunud autor nätas teravaid, lepitamatuid vastuolusid juba kaasaegses
eesti küaüiskonnas endas. Ilmusid «Raudsed käd», Peterson-Sägava «Paised». Kuid
annaabi.ee 
