Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal
Tallinnast", lk 13)
Ernst Idlal avanes Berliinis ka võimalus omal käel tutvuda Euroopa 20. sajandi alguse eri
võimlemissüsteemidega: tsehhi sokolite ühendus ja nende massivõimlemised, rootsi P. H.
Lingi staatiline hügieeniline ja Rudolf Bode saksa võimlemine ning mitmed rütmika- ja
tantsulise liikumise koolkonnad nagu Dalcroze ja Rudolf von Laban, kellest
viimatimainitu lähtus paljuski vabatantsu teerajaja, ameeriklanna Isadora Duncani
paljasjalgsest, antiiksele liikumisvormile rajatud tantsust (Dagmar Normet, 2001, "
Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9).
Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Idla Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja
spordiellu. Tema tegevuses 1920. aastate teisel poolel võib eristada kolme tahku :
võimlemisõpetaja üldhariduskeskkoolides, isnpektor Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuses
ja võimelmisjuht spordiseltsis "Kalev".(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991,