E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
mõne suurtükiauguga., Gabriel pääses kerge vaevaga väravast sisse, sest vahid olid joobnud ja
ei pärinud tundmatu talupoja käest muud kui natukese õlleraha, mida Gabriel neile ajjdis.
Laagris valitses pidulik kära ja müra, sest nälginud mõisamehed olid mõne päeva eest
«Liivimaa kuninga»-Magnuse asupaiga -- Põltsamaa alevi kallale kip-punud, kuna
«kuningat»
ennast seal ei olnud, ja pärast rikka alevi paljaksriisumist rohke saagiga tagasi tulnud. See oli
mõisameeste igapäevane käekäik. Ümberkaudne maa oli nii paljaks teh-
245
lud, et nälg mehi nädalate kaupa hulkuma pani. Siis mindi «sõja» nimel kaugemale riisuma
ja tapma. Oli sõjakäik õnneks läinud, siis sai saak kähku kõrist ja kõhust läbi lastud.
Imelik maa see Eestimaa! Kaheksateistkümmend aastat oli hirmus sõda kestnud, nii mitmed
sõjaväed olid siin riisumas ja lagastamas käinud, kõigi käsi oli kõikide vastu olnud -- ja siiski