Tõde ja Õigus II Terve tekst
Hoovivärav oli kinni. Paraadukse avas kõlistamise peale Kopfschneider.
,,Tigapuud ei ole?" küsis ta.
,,Ei ole," vastas Indrek ja küsis: ,,Kas ta koju pole tulnd?"
Lätlane eitas ja ütles:
,,Teid kästi üles minna."
,,Mind üksi?" küsis Indrek.
,,Teid mõlemaid Tigapuuga."
,,Aga teda ei ole ju veel," ajas Indrek vastu, et pääseda tüütavast ülesminekust.
,,Siis minge üksi, muidu ei või," ütles lätlane. ,,Peab kohe minema."
Nõnda läks Indrek üles, ilma et oleks võtnud palitutki seljast. Aga täna trepp enam ei lõhnanud,
nagu oleks vahepeal kes teab kui palju aega kulunud. Oli ainult päris harilik rautatud puutrepp,
mis astudes kolises, muud ei midagi. ,,Tähendab, alati ei lõhna," mõtles Indrek. Millal aga härra
Mauruse trepp lõhnab nagu poega leinav õpetajaproua, seda sai ta alles hiljem teada.
Direktor oli juba voodis, eesriide taga.
,,Teie, Paas ja Tigapuu?" küsis ta, kui Indrek sisse astus, ja kuuldes et see üksi, ütles ta: ,,Tulge
siia, tulge lähemale
annaabi.ee 
