Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ühte ei võinud jätta, teisega ei
võinud viivitada, sest lõhnad hajuvad ruttu ja rahaga pole kindel enne, kui ta sul peos. Aga
Maurus lahendas selle küsimuse nõnda: ta pani Indreku oma pambuga eestuppa seisma,
sinnasamasse, kus ta oli oodanud mineval sügiselgi, ainult selle vahega, et siis andis lätlane
Kopfschneider talle tooli alla, kuna tänavu ei hoolitsenud tema kui oma inimese eest keegi.
Nõnda pidi Indrek seal oma pambu kõrval seisma, palitugi seljas, sest midagi ei tohtinud
inimene enesega enne teha, kui härra Maurus tahtis temaga rääkida rahast; pidi seisma ja
vaatama ning kuulama, kuidas härra Maurus lahendas lõhnadeküsimust.
,,Kes siin oli? Kes siin käis?" päris ta ja aina vedas haisu, pistes nina ühe, teise ja kolmanda
juurde. ,,Miks on aknad lahti? Kes tegi aknad lahti?"
,,Tigapuu," vastati kooris.
,,Ahaa!" hüüdis härra Maurus. ,,Kutsuge Tigapuu siia!"
annaabi.ee 
