Soren Kierkegaard
Kierkegaard sügavalt vapustaud. Seda näitab kõige paremini sündmustele järgnenud suur
produktiivsus.
Kierkegaardi loomingu kõrgeaega loetakse aastast 1842, sellest ajast alates seisab ta oma
kirjanikuloomes iseseisvalt, sõltumata võõrastest meistritest, ning kasutab keelt nagu
omatehtud instrumenti.
„Emba-kumba“ ilmus kahe osalisena veebruaris 1843, sellega lõi Kierkegaard epohhi Taani
kultuuris, need kaks osa moodustavad justkui oodi või palinoodia, just nagu kolossaalne
repliiikide vahetus kahe isiku vahel lõpmatus draamas. Esimene isik neist oli geenius ja teine
karakter. Terve raamat oli nagu kaksikmägi, kahe niisama pööraselt kõrge tipuga. Samuti
pälvis imetlust, et on olemas selline tundmatu taani kirjanik kes on suutnud finantseerida 54-
poognalise teose omast taskust.
„Emba-kumba“-le järgnesid peadpööritava kiirusega „Kartus ja värin“, „Kordus“,
annaabi.ee 
