Tõde ja Õigus II Terve tekst
" imestas Ollino, kellele Tigapuu meelepaha valmistas nähtavasti lõbu.
,,Muidugi ei saa," seletas Tigapuu. ,,See oleks sama hea, kui sa küsiksid, et ma ütleksin oma
nime mõnes teises keeles."
,,Mõistan, mõistan," lausus Ollino nüüd. ,,Tähendab, tegemist on naistega, eks? Noore preiliga,
mis?" Ja naeratades lisas Ollino saksa keeli juurde: ,,Unser Herr Tigapuu ist verkracht, ganz
verkracht."
,,Jäta oma rumalad naljad tõsise asja juures," ütles Tigapuu ja võitles kõigest jõust
palgessekippuva puna vastu. ,,Teie võite ju kõik naerda, kui tahate, aga minu arvates pole see
sugugi ilus, kui noore preili nimega nõnda ümber käiakse, nagu oleks see mõni tühine
mängukann, liiatigi kui see noor preili on meie oma koolidirektori tütar."
,,Aga see noor preili käib kõige pealt ise oma nimega nõnda ümber," vaidles Ollino vastu, nagu
pakuks talle see erilist lõbu, kuna ta muidu oli harilikult ikka väga sõnakehv. Ka tekkis tema
nagu klaasistunud silmi pisut elavam ilme.