AJALOOFILOSOOFIA
Selliselt võetuna on agraarühiskonna muutumine tööstusühiskonnaks
sootuks keerulisem probleem, sest see toimus vaid korra inimkonna aja-
loos. Teistel juhtudel oli ju tegemist juba eelneva kogemuse kopeerimisega.
Loomulikult võib vaadelda ka neid maid, kus sellist muutust aset ei leid-
nud. Sellisel juhul vajame me hüpoteese. Ka hea uurija ei tulnud vanasti
alati sellele, et seosed ei pruugi olla üks-ühesed, võivad olla ka staatilised.
Näiteks palgavaidlused kohtus ning keskmine palk. . . Eesti ajal oli näiteks
selge, et vaieldakse nimelt äärmuste üle. Keskmine palk ei tekitanud erilisi
muresid.
Selliste küsimuste esitamiseks on igal juhul vajalik teadmine elementaar-
setest statistilistest mõistetest. Loomulikult ka kokkulepe, mida me mõista-
me agraarühiskonna all, mis on tööstusühiskond. . .
Miks puudusid kesk-aegses Euroopas rahvusriigid? Keskaeg on loomuli-