perede põllusillud olid tihedalt üksteise kõrval, nii et ühe pere põllulapid ei moddustanud eristuvat tervikut. 7. Mida eluks vajalikku hankisid talupojad metsast? Küttepuud 8. Mida kujutasid endast koormised? Maa kuulus isandale, sellepärast pidid talupojad selle kasutamise eest tööd tegema e. koormisi kandma (renti maksma ja teha teotööd) 9. Mis muutus mõisamajanduses seoses linnade ja kaubanduse arenguga alates 12. sajandist? Talupoegade tööjõud asendati palgasulastega. Põllumajandusaadused läksid müüki, mitte omale.Talupojad hakkasid loonusrendi asemel maksma raharenti. 10. Miks puhkesid keskajal sageli näljahädad? Piisas halvast ilmast: kõigepealt põllusaagi ikaldus, siis nälg, hinnatõus ja epideemia. 11. Miks olid keskaja talupojad suhtelisel tkonservatiivsed ja suhtusid muutustesse umbusuga? Traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega lepiti, muutuseid tajuti ki Jumala seatud korra ebaõiglase rikkumisena. 12
Võim kuulus linnanõukogule, mis koosnes pms kaubandusaristokraatiast.Kuna linnad tekkisid senjööride maadele, taotlesid paljud linnad senjööride võimu alt vabaks saama (vabalinnad). Kujunesid linnvabariigid ning linnade liidud. Tüüpiline linn oli siiski senjöörist sõltuv. Koos linnadega arenguga arenes kaubandus. Külad hakkasid tootma linnaturule. Maksevahendiks sai metallraha. Muutus mõisate funktsioon: hakati järjest rohkem majandama palgasulastega ning orienteeruti turule. Teo- ja loonusrendi asemel nõuti rohkem raharenti. Suurenes talupoegade liikumisvabadus, vähenes sunnismaisus. Suurenesid võimalused vabaks saada (“linnaõhk teeb vabaks”), mida hakati ka müüma. 12 – 13. saj ostsid paljud talupoegi end vabaks. Kujunesid välja kaubateed: Levanti kaubatee (Araabia-Lõuna-Euroopa),Läänemere kaubatee (Venemaa-Põhja- Euroopa), Põhjamere kaubatee (Flandria-Inglismaa). Champagne'ist sai kaubanduse sõlmkoht (laatade süsteem)
annaabi.ee 
