E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
üiskondlikud jõd esitatud nende õgetes vahekordades. Bornhöe nätab selgesti
talupoegade taotluste suunda liitumisele Vene riigiga. Nii kõeleb Gabriel oma vanaisast
Oru Juhanist, kes 1560. a. üestõsu juhina hukkus võtluses mõsnike vastu: «Tema nõ
oli mõsnikkude sugu Eestimaalt hoopis äa kaotada ja oma rahvaga Moskva tsaari kaitse
all vabalt elada.»
Mõsamehi, s. t. rootslaste teenistuses olnud feodaale ja nende palgasulaseid, nätab
Bornhöe kui võgast rö ovlikarja, kelle ainsaks sooviks on rü ustata,
häitada ja priisata, ning kes tunnevad otse paanilist hirmu võdukate vene väede ees.
Eriti teravalt naeruvä aristatakse balti aadlit «rü utel» Risbiteri kuju kaudu, kelles on
kehastatud manduva mõsnikeseisuse kogu nüimeelne upsakus ja kelkiv tüisus. Baltisaksa
ajaloo võtsijad ja nende kannul eesti
kodanlikud natsionalistid üistasid ning idealiseerisid igati Ivo Schenkenbergi ja tema
annaabi.ee 
