Pärisorjuse kaotamine ja talurahva lõplik vabanemine Eestis- ja Liivimaal
3. Rendivormiks jäi teorent
4. Talupoegadel polnud luba oma seisusest lahkuda
5. Talurahvas sai vabaks seisuseks
6. Talupojad pidid riigile makse maksma
7. Talupojad said perekonnanimed
8. Talupojad said liikumisvabaduse
9. Loodi talurahvakogukonnad ja valiti kogukonnavanemad
18. saj lõpus ja 19. sajandil loodi palju vallakohtuid, et aidata mõisnike õigusemõistmisel. Need
tegelesid hooletute peremeestega, vaeslaste eeskostega ja sulaste ja teenijate palgaprobleemide
lahendamisega, lahendasid talupoegade tsiviilasju ning reguleerida kogukonnaliikmete majandus-ja
tüliküsimusi.
Pärisorjuse kaotamise järel talurahva majanduslik olukord halvenes, sest kasvasid võlad mõisale ja
kogukonnale. 1830.- 40. olid eriti rasked, sest maad laostasid ikaldused ja kasvas näljahäda. 1840.
alguses kasvas kuulujutt, et Lõuna-Venemaal jagab keiser maad ja seal saab talusid pidada. Need
paisusid üle rahutusteks, mis lämmatati vägivaldselt.
1845
annaabi.ee 
