rohkem kive ära korjati, seda enam hakkas meri randa selles kohas lõhkuma. Mul kulus selle tõdemuseni jõudmiseks mitu aastat. Nüüd siis Käsmu kividest. Lahemaal tööl olnud vana meremees Paul Tenimäe rääkis kord, kuidas tekkis kivihunnik Vana-Jüri otsa ja mis oli selle algne mõte. Mäletatavasti oli see 1974. aasta mais, kui Käsmus kogunesid vanad meremehed, kes olid sõitnud Käsmu laevadel. Kuna ajaloolise Õnnekivihunniku Palganeemel oli Nõukogude piirivalve laiali lükanud ja Palganeem suletud tsoonis, tekkis neil mõte panna mälestuskivid kusagile mujale. Pauli jutu järgi pidi sellest saama vaid meremeeste kokku kantavate kivide hunnik, mille juures nad igal aastal oleksid kogunenud, pannud taas igaüks oma kivi ja kivi nende mälestuseks, kes vahepeal manalateele läinud. Teatavasti oligi kunagi Palganeemel olnud kivihunnik omamoodi Käsmu meremeeste laevasõitude mälestusmärk, eriti pärast seda, kui iga merereisi järel maaliti kivile värviga oma nimi ja
klindiastang. Ordoviitsiumi ja Kambriumi I astangut eristab 2-3 km laiune, sügavalt liiva alla mattunud Kambriumi terrass. Lahemaa maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks. Kivikülvid on levinud mosaiikselt, kuid enamasti seostunult omaaegsete randade murrutuslavadega. Kivisemad on enamasti Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed (Pedassaare, Lobineem, Palganeem, Purekkari), mis lõpevad meres karidega, lahepärad on aga liivased. Üsna tihedaid kivikülve leidub ka klindiastangu jalamile jäävatel murrutuslavadel, näiteks Joaveski, Sagadi, Vihula, Eru ja Võhma küla ümbruses. Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus. Loobu
annaabi.ee 
