Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
Selle uuenduslikkus seisnes peale militaarsete asjade ka selles, et kui varem nt
kodanikud kutsuti sõjaväkke, pidid nad ise endale hankima relvad ja vaesemad
inimesed sõjaväkke minna ei saanud (vaeseid kutsuti proletaarlasteks). Rooma
ajaloo puhul kutsuti proletaarlasteks neid keda riik pidas üleval. Mariuse
reformiga hakati sõdureid riiklikult relvastama ja võeti kasutusele palgaarmee.
Palgasõdurid olid kohustuslikest efektiivsemad ja palgamaksjale ustavad.
Väepealikud hakkasid palgasõdureid oma ambitsioonide elluviimiseks palju
kasutama ja toimusid mitmed kodusõjad. Võitjana kodusõdadest tuleb välja
Octavianus, kellest saab ainuvalitseja. Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma
senat andist talle aunimetuse Augustus. Pärast keisririigi algust vormiliselt
vabariik säilis aga de facto mitte, keiser nimetas ametisse väepealikud jm.
Säilisid küll senat ja mitmed muud riigiasutused aga tegelik võim oli keisril.