Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat
talurahvale näitas Jakobson isegi sellega, et kandis demonstratiivselt pikki juukseid, mis
ei sobinud tolleaegse seltskondliku moega.
1862 läks ta Torma mõisniku (Otto v. Lipharti) ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt
ametikohalt. Kokkupõrge Liphartiga on tähtsat osa etendanud Jakobsoni näidendi ,,Arthur
ja Anna" loomisel. Varakult on ta torma mõtteid mõlgutanud näidendi kirjutamiseks,
milles oleks piitsutanud mõisnike lodevaid eluviise. Liphart võttis ära koolmeistri
palgamaad ja tegi sellega ta elu võimatuks, kuid ei saanud teda siiski vallandada.
J. Pärn aitas koolmeistri perekonnal kolida Peipsi järve äärde, kus istuti oma kraamiga
lodjale ja sõideti Venemaa poole. Hiljem ei sattunud ta enam kunagi Tormasse. Pärast
tema lahkumist hakkas Torma muusika-ja hariduselu langema ning aastakümneid
mäletati Jakobsonide teeneid rahva ,,vaimuunest ärkamisel". Torma rahvas jälgis
hoolikalt CRJ hilisemat tegevust ühiskondlikul alal ja võttis osa tema võitlustest