a. rahutused 1968 · 1968. a. rahutused (M. Kurlansky "1968") - Pole kunagi olnud aastat, nagu seda oli 1968, ning on ebatõenäoline, et ealeski veel sellist tuleb. - Mässati erinevate asjade vastu (nt L-Berliinis USA vastu!) - Tegurid: 1) kodanikujulgus; 2) täiesti uus põlvkond; 3) vihati sõda; 4) televisioon. - See oli põlvkond, kes väiksena kuulis lugusid Auschwitzist, ...; vanem põlvkond õigustas Hiroshimat - 1968. a. tulid sõnavarasse "must", "palestiinlane", "yippie". - Eeskuju hakati võtma töölisklassist. - Toimus esimene südamesiirdamine (irooniline!) - Esimene aasta, kui Hollywoodil vabadus vägivalla kujutamisel. - Samas: MLKi tuli põlata seepärast, et oli jõukast perest pärit. - Samas: Poolast juutide lahkumine (jäi ca 1000!) Prantsuse Guajaana · 1960. aastail asumaade iseseisvumine - 1946-1954 Vietnam - 1954-1962 Alzeeria kohalikud prantslaste võimu vastu;
Sellepärast nimetatakse Püha Maad ka Tõotatud Maaks. (Piibel 1990, 1Moos 15, 17) Siiski on Piibel religioosne kirjandus ja pole koostatud ajaloolisi eesmärke silmas pidades. Palestiina nimi võeti kasutusele 12.sajandil eKr Vahemere idarannikule asunud vilistidelt (heebrea keeles pelishtim) (EE 7 1994 sub Palestiina). Palestiina elanikkonnal polnud konkreetset rahvust, oma identiteedi märkimiseks kasutasid nad pigem piirkondlikke kui rahvuslikke tähistusi. Selle tõttu oli palestiinlane see, kes elas nn viljaka poolkuu ehk ,,Suur-Süüria ruumis". (Kassis 2008, 1442) Suur osa Kaananimaa rahvaid kõneles sama semiidi keelt, lõi sarnast kunsti ja pronksrelvi ning jagas sama mitme jumala usku. Semiidi keeltes tähistab Kaanan Levanti, kitsamalt tähendab Palestiina sisemaad. Vahepeal rändas osa juutide suguvõsa järglastest Egiptusesse. Egiptusest (13. saj eKr) siia naasnud juudi hõimud pidasid Palestiinat oma Tõotatud Maaks. Esimene