Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
aasta Versailles' Rahukonverentsil
oma lubadusi murdsid ja selle asemel, et araablastele iseseisvust tagada, Lähis-Idas
võimu hoopis endi kätte võtsid. (Chapman 1989, 97)
3.3.1 Vägivalla puhkemine ja komisjonid
Aastatel 1919-1931 rändas Palestiinasse 117 000 juuti ja see kutsus esile araablaste
vastupanulaine. (Saks 2005, 42) Mõned sionistlikud juhid väljendasid oma seisukohti
selle kohta, mida nad arvasid araablaste reaktsioonist juutide tegevusele Palesiinas.
Moshe Sharett ütles 1936. a. oma kõnes Mapai Poliitilisele Komiteele: ,,Palestiinas pole
ühtegi araablast, kellele juutide immigratsioon poleks kahju toonud; need araablased
tunnevad ennast osana suurest araabia rahvast, kelle hulka kuuluvad nii iraaklased,
hejazlased (tänapäeva Saudi-Araabia osa) kui jeemenlased. Nende jaoks on Palestiina
alati olnud araablaste näoga iseseisev üksus. Nüüd on see nägu muutumas. Nende silmis
18
annaabi.ee 
