GEOLOOGILINE EHITUS
kivimid rohkesti kunagiste organismide kivistunud jäänuseid ehk fossiiile.
Siluri ajastul jätkus lubjakivide teke. Väga kõvad ja kulumiskindlad dolomiidid(lubjakivid,mis
sisaldavad magneesiumi) moodustavad Lääne-Eesti paekalda ülaosa Saaremaal ja Muhus ning (selle
jätkuks olevad) paeastangud mandriosas. Siluri kivimid on kõige paremini esindatud
Saaremaal,mistõttu Saaremaa aluspõhi pakub suurt huvi paljudele maailma geoloogidele ja
paleontoogidele (kivististe uurijatele).
Devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid. Devoni liivakivide ja siluri
lubjakivide avamusalade piir kulgeb piki Pärnu ja Peipsi põhjaranniku vahelist kõttelist joont(devoni
ajastu mere arvatavat rannajoont). Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu
punakaks värvunud. Need sisaldavad devoni ajastu kalade,selgrootute ning primitiivsete
maismaataimede jäänuseid
annaabi.ee 
