Soome-ugri rahvakultuur
Noorema põlvkonna keelevahetus on olnud kiirem (umbes 20-30 aastat) kui teistel põhjarahvastel johtuvalt järsust
10
paikseks jäämisest multietnilistes külades, segaabieludest ja internaatkoolis käimisele. Tulemus on sedavõrd drastiline,
et sageli ei saa nganassaanikeelsed vanavanemad ja venekeelsed lapselapsed üksteisest aru (Helimski 1995: 150).
AJALUGU
Nganassaanid assimileerisid endasse ilmselt mingi paleoasiaatilise kütirahva, nagu ka läänepoolseid jukagiire,
põhjapoolseid tunguuse ja läänepoolseid samojeede (Gratsova 1994: 242). 17. sajandil maksustati nganassaanid
venelaste poolt. Pikka aega elasid nganassaanid üsna eraldatuna venelastest. Muutuse tõi nõukogude võimu
sisseseadmine. 1930.-40. aastatest alates - mõned aastad hiljem kui naaberrahvastel - hakkasid võimud taga kiusama
ka nganassaane, represseerides nii samaane kui kulakuid hoolimata sellest, et nganassaanide seas ei leidunud
annaabi.ee 
