Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Hiljem tulid juurde väikesed näitlejate ruumid. Hiljem tulid
veelgi suuremad hooned, sageli kivist.
Pritsikuurid
20.sajandi alguses hakkasid Eesti külapilti mitmekesistama tuletõrjeseltside pritsikuurid. Nende seltside esmane
ülesanne oli tulekahju puhkemise korral kustutustööde korraldamine. See nõudis varustuse (käsipritside, voolikute,
veokite jms) olemasolu. Oli vaja ka hoonet, kus hoida varustust, sellist hoonet hakati nimetama pritsikuuriks.
Esimesed pritsikuurid olid väikesed palehitised. Palju pritsikuure püsitati 20.-30.ndatel olles tõelised kuurid
laudvoodrita üheruumilised vundamendita puitsõrestikuhooned. Hoone otsas, keskel või nurga peal oli 7-10 m
kõrgune torn, kus tavaliselt asus häirekell, olles vajalik ka tuletõrjevoolikute kuivatamiseks, selle tipust sai ka
ümbrust jälgida. Neid väikes, ilma erilise plaanita ehitisi püstitasid seltsiliikmes ise talgutega.
3.ELURUUMIDE SISUSTAMINE JA MAJAKRAAM
19