Eesti loomastik
Eesti ala asustamine selgrootutega algas ilmselt varsti pärast mandrijää taandumist ja esmase
tundrataimkatte teket. Sellest ajast on säilinud mitmeid arktilise levikuga liike. Enamik
algseid liike tõrjuti kliima soojenedes põhja poole. Laialeheliste metsade levides hakkas
Eestisse tungima soojalembesemat faunat, algul kagu suunast (Eurosiberi komponent), hiljem
edelast peamiselt Lääne-Eesti ja saarte kaudu (Lääne-Palearktiline komponent). Sub-
Atlantilise kliimaperioodi lõppedes algas uus ida- ja põhjapoolsete liikide sissetung, mis
kestab tänaseni.
Selgrootute väiksema liikuvuse ja suurema liigirikkuse tõttu on varasemad arengujärgud
jätnud Eesti selgrootute faunasse rohkem jälgi kui selgroogsete faunasse. Selgroogsete fauna
areng on olnud dünaamilisem, asustus lindudega tekkis tõenäoliselt juba osaliselt jää all olnud
territooriumil