Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
sai pärisori.
Talupojad põgenesid.
Asehalduskord
Ettevalmistusi alustati 1770-ndate lõpus. Kuna oli oodata vastasseisu lubas kuninganna mõisad pärisomandiks
kuulutada.
1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus ehk asehalduskord, uute maakondade lisandumisega muutus ka
senine administratiivne jaotus.
Eestimaa kubermangule lisandus Paldisiki maakond.
Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa, eestis oli seega 5 maakonda.
1783 sai maakonnakeskused linnaõigused, siit peale oli eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna.
Mõlema kubermangu eesotsa nimetati ühine asehaldur.
Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali.
Kõik mõisnikud Eest- ja Liivimaal omasid võrdseid õigusi.