Keskaegsed linnad
annetuste varal üleval. Keskajal arvati, et pidalitõbi levib nakkusena ning kui pidalitõbised
üritasid linna peal annetusi koguda, siis oli nende riiete peale kinnitatud kelluke, et inimesed
neid kuulsid. Kui keegi annetas, siis käis see nii, et annetus pandi maha ja ise mindi eemale.
Keskaegsetes linnades olid juba olemas ka apteegid.
Teatud ravimisega tegelesid ka habemeajajad ning juuksurid, kes olid enamasti haavatohtrid
ning samas ka hambaarstid (neid nimetati palbriteks). Neid võeti ka lahingutesse kaasa, kus
nad pidid hoolitsema lahingus vigastada saanud meeste eest. On teateid, et palbrid on
tegelenud ka amputeerimisega.
Keskaegsetele kohalikele ravitsejatele pakkusid konkurentsi rändarstid, kelle kohta on
andmestikku, et nad tegutsesid turul. Lõid seal enda telgi üles ning tehti reklaami. Nende
hulgas oli kindlasti ka väga palju šarlatane.
Euroopas on mitmeid haigusi üritatud ka päris spetsiifiliste ravimitega ravida ning need on
annaabi.ee 
