Heiti Talvik
/.../ uus elu
vulas mul sääl üle pää ja käte./.../
Eel äikest (1924, Pärnus 5.juuli)
Selgesti on märgata, et luuletaja teab loodusest ja tema käitumisest erinevates
olukordades palju. Kõik nähtused, mis seovad loodust ja äikest on püütud ära mainida.
Lugedes seda luuletust, tekib tunne, et see oleks nagu mingi õnnetus või katastroof,
mis võib maad katta. /.../ Horistont on palavikun, musta mattub ilm./.../ Huvitavalt
võrdleb Heiti Talvik tormi viiuli vingumise, mustlaslaulu ja roosa daami tegemistega.
Leidsin enda jaokski, et äikese eelne torm võiks seostuda viiuli nuuksumisega ja
mustlasneiu valju lauluga.
Uljalt (1930)
Pealkiri ütleb, kuidas see luuletus on minuarvates kirjutatud, aga selle uljuse
taga peitub tõeliselt raske otsus või elu järgmine, vajalik samm. Loen välja, et mees
annaabi.ee 
