nahk muutub vereringe vähenemise tõttu kahvatuks, patsient hakkab külmetama ja värisema ning siis tuleks ta katta soojalt. · Palaviku alanemise faasis on tarvis soojuskadu suurendada ja patsiendil on palav ning ta higistab. Viiruse poolt põhjustatavate haiguste puhul tõuseb palavik äkki kuni 39,5 C ja alaneb 3-4 päeva pärast !!! · ületab 40 ilmnevad ajutegevuse häired, millega kaasneb sonimine nii kõrgeks ei tohi lasta palavikul tõusta. · Ka mõõdukas palavik on ohtlik südame- ja hingamiselundite haigusi põdevatel · Palavikuga patsient peab nii palju kui võimalik lamama. · Palavikuga on tarvis rohkesti juua ja süüa niipalju, kuipalju isu jätkub. · Ravimid, saab manustada nii tablettide kui päraküünaldena. Kõige tavalisem laste ravim on paratsetamool, täiskasvanuil aga atsetüülsalitsüülhape, ibuprofeen, mida lastele peaaegu üldse ei anta
väheneb. Selles staadiumis on haige kahvatu ning tal on külm. Temperatuuri kiire tõusu puhul tekib haigel vappekülm; naha- ja skeletilihaste kokkutõmbumise tagajärjel antakse ära rohkem soojust. Olles tõusnud teatavale tasemele, võib temperatuur samal tasemel püsida mitu päeva, üks- kaks nädalat ja kauem, mille puhul on tegemist püsiva palavikuga (febris continua). (Kristman 1978: 52). Subnormaalsel kehatemperatuuril on kliiniliselt väiksem tähendus kui palavikul, kuid peab teadama, millistel juhtudel võib seda ette tulla. Kõige suuremat kehatemperatuuri langust täheldatakse madala välistemperatuuri korral, külmumisel, mille puhul inimene võib kehatemperatuuri ülemäärase languse tõttu surra. (Kristman 1978: 55). 1.3 Kehatemperatuuri mõõtmine Kõige suuremaks abiks temperatuuri kõrvalekallete avastamisel on kehatemperatuuri mõõtmine. Kõige parem aeg kraadimiseks on õhtuti, seitsme- kaheksa ajal, juhul kui on
annaabi.ee 
