Histoloogia võimalikud küsimused
asuvad lümfisõlmekesed (noduli lymphatici) idutsentritega (centrum germinativum). Tonsillide
pinnalt läheb organi sisemusse 10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad
sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis
katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise
kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli
sagarikeks vastavalt krüptide arvule.
6. Valge ja punane pulp
Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest
(tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid
(trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke
tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga
(pulpa rubra).
7