välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p Vastus: kan'di.daat <20: - n on palataliseeritud; .mantel <9 palataliseeritus puudub. Märksõnades pudel ja padi d puudub n; märksõnas pudel <9:-i> - puudub palataliseeritus; märksõna padi d puudub ÕS-is, aga kui eeldada, et tegemist on märksõnaga padi, siis märksõnas padi <18: puudub ÕSi järgi samuti palataliseeritus. Samas on eesti keeles reeglipärane palataliseerida kõneledes häälikule a järgnev d (Näited: Ka'di, ma'din jt) 3) Mis vahe on häälduses märksõnadel kann (mänguasi; lill) ja kann (joogi- või vedelikunõu)? (2 p) 2 p Vastus: I) kan'n <20:kanni, .kanni> II) kann <20:kannu, .kannu> Esimesel juhul on tegemist märksõnaga, kus esineb palataliseeritus, teise puhul mitte. Seega hääldatakse esimeses märksõnas n palataliseeritult ehk nõnda hääldatult, et põhilisele
Labialisatsioon – huulassimilatsioon, IPAs tähistab seda konsonandi järel olev ülestõstetud kirjas Vokaalharmoonia – ühes sõnas saavad olla ainult kas ees- või tagavokaalid Velarisatsioon – primaarne või sekundaarne. Primaarne seotud l-i hääldamisega, mida tähistatakse tildega. Keel tõuseb kas u- või o-laadselt. Palatalisatsioon – IPAs märgitakse palatalisatsiooni ülestõstetud kirjas j-iga. Eesti keeles prepalatalisatsioon. Palataliseerida võib ka vokaale j-i järel – progressiivne palatalisatsioon, pehme suulae pool hääldatud vokaal muutub tagavokaalist eesvokaaliks (just vs jüst, janu vs jänu). Frikatiiivistumine – puudutab klusiile, mille puhul õhuvoolutakistus väheneb ja klusiilid muutuvad müraseks, frikatiivide sarnaseks. Sulg võib täiesti ära kaduda. Nt sts, hts. Klusiilid frikatiivide naabruses või vahel frikatiivistuvad.