Eesti suuline keel ja suhtlus
Siit näeme, et
üheks anonüümsust muutvaks teljeks on suhtluse avalikkus ja argisus. Argisuhtluses teame oma partnerite kohta
kordi enam.
7
On kerge näha, et situatiivsed tegurid pole ainsad keelevälised suulise keelekasutuse mõjutajad. Ka
inimkesksed sotsiaalsed tegurid mõjutavad meie keelelisi valikuid. Igal inimesel on olemas mingi murdetaust, ka
siis, kui ta ise seda ei tea. Selle kaudu tulevad ühiskeelde mingil kombel sisse murdejooned. Nt lõunaeestlane
palataliseerib palju enam kui põhjaeestlane, kasutab tugevat s-lõppu (metsass) jms. Teisalt mõjutab inimese
keelelisi valikuid tema haridus. Uurimine on näidanud, et haritumad inimesed kasutavad vähem kirjakeelest
erinevaid jooni. Jne. Nende teemadega tegeleme selles kursuses ainult möödaminnes.
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses | 12
väga palju see, millised häälikud on sõnas enne seda tunnust. Kui seal on helitu konsonant,
annaabi.ee 
