Eesti keele vaheeksami kordamine
1939 ,,Hiiu
murrete häälikud". 1946 ,,Eesti foneetika", mis hõlmab nii artikulatoorset foneetikat
kui fonoloogiat. Raamatus on ülevaade ka inimese hääldusorganitest, kuulmissüsteemi
ehitusest, häälikutüüpidest, prosoodiast jpm. Kirjeldab foneeme ja allofoone. 1990
Kalev Wiigi ,,Foneetika alused", mis on tõlgitud soome keelest.
Fonoloogia-kesksed probleemid seotud prosoodiaga ehk kvantiteedi, rõhu ja
palatalisatsiooniga. Valmen Hallap hakkas 60ndatel esimesene avaldama artikleid
fonoloogia tähtsaimatest küsimustest ja eesti häälikusüsteemist. Mati Hindi
fonoloogiakäsitlused lähtuvad konkreetsest morfoloogilisest tegelikkusest. Tema oli
esmene, kes väitis, et väldse on silbi mitte hääliku omadus. Rõhk ja välde on kaks
erinevat nähtust, mis ainult satuvad esinema samas fololoogilises ümbruses. Tema
süsteemis võivad silbid olla rõhulised või rõhuta.